jmk@jmk.ee  |   7 300 541

Projekti käigus, perioodil 15.12.14-31.03.16 toimusid järgmised tegevused:

  • Tugiisikuteenuse osutamine mahus 2212,85 tundi;
  • Võlanõustamine osutamine mahus 71,25 tundi;
  • Psühholoogiline nõustamine mahus 12 tundi;
  • Karjäärinõustamine mahus 0 tundi;
  • Eestikeelne tööotsingu ja sotsiaalsete oskuste koolitus koos tööklubiga, 2 gruppi Tartu vanglas, kokku mahus 240 tundi;
  • Venekeelne tööotsingu ja sotsiaalsete oskuste koolitus koos tööklubiga, 1 grupp Viru vanglas, kokku mahus 120,5 tundi;
  • Eestikeelne töö- ja sotsiaalsete oskuste koolitus, 1 grupp Viru vanglas, kokku mahus 89 tundi;
  • Sotsiaalsete oskuste koolitus Maarjamaa Hariduskolleegiumis, 2 gruppi, kokku mahus 80 tundi;
  • Taastaval ja heastaval õigusel põhineval koolitusel osalevate inimeste teoreetiline ettevalmistus (teoreetiline osa) 30 tundi;
  • Taastaval õigusel põhinev lähenemine kinnistes asutustes – konstruktiivne võimalus kiusamise, konfliktse ja väljakutsuva käitumisega toimetulekuks, 40 tundi;
  • Tugiisikute täiendkoolitus: motiveeriv intervjueerimine kokku, 16 tundi;
  • Tugiisikute täiendkoolitus: CARe koolitus ja CARe rakendaja väljaõpe, kokku 55 tundi;
  • Tugiisikute individuaalsupervisioon, kokku 22,5 tundi;
  • Kaks lepitusmenetlust mahus 74 tundi.

Projektis oli hõivatud 6 tugiisikut, 4 nõustajat (võlanõustaja, 3 psühholoogi), 2 superviisorit, 7 lektorit, 3 lepitajat.

Projektis sai toetavaid teenuseid 114 inimest, kellest 80 meessoost ja 34 naissoost. Projektis oli osalejaid erinevatest maakondadest: Jõgevamaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa, lisaks Harjumaa, Pärnumaa ja Virumaa. Valdavalt osalesid projektis kuni 26-aastased noored, kes olid vanglast või erikoolist vabanenud või vabanemas. Teenuse saajate hulgas oli vaid 5 lapsevanemat.

Tugiisikutele mõeldud motiveeriva intervjueerimise koolitusel osales 15 inimest CARe koolitusel 28 inimest, kellest CARe koolitaja väljaõppe sai 7 inimest. Taastaval ja heastaval õigusel põhineval koolitusel osales 16 inimest.

Projekti jooksul toimus neli lepitusmenetlust, millest kaks on dokumenteeritud. Kaks lepitusprotsessi toimus Maarjamaa Hariduskolleegiumis, üks Tartu vanglas ja üks Nissi valla alaealiste komisjonis. Lepitajad on aruande esitanud kahe viimase nimetatud lepitusmenetluse kohta.

Projektis osalejate tagasiside oli positiivne.

Olulised olid praktilised harjutused, mille käigus sai proovida erinevaid rolle ja minna enda sees olevatest raamidest välja; arusaam, et probleemi saab lahendada teisiti, mitte karistades; meeldis lektorite kaasamise oskus, oskus tajuda iga grupiliiget, oluline oli arusaam kogu (lepituse) tervikprotsessist; kasulikud olid rollimängud, ja protsessi isekogemine; oluline oli taastava lähenemise praktiline selgitamine, protsessi detailsus jne – osalejad koolituselt  “Taastaval õigusel põhinev lähenemine kinnistes asutustes”.

Sain teada päris palju teadmisi, mida läheb elus vaja; lektorid oskasid alati küsimustele vastata; olen teadlikum ja julgem tööotsingutel; koolitusel oli mõnus õhkkond; algul ei osanud programmist midagi arvata, lihtsalt mingi tegevus, aga kiirelt muutus see nädala oodatuimaks sündmuseks; kuigi suur osa materjalist oli mulle tuttav, viis see mind eneseanalüüsini, mille käigus nägin uue nurga alt eelkõige iseennast; maailmavaadet kõigutav ja raputav elamus; meeldis, et koolitus toimus pikalt, mitte mõne tunni kaupa mitmel päeval; sain teadmisi võlgade likvideerimise kohta; sain selgeks, mida oleks vaja minus endas muuta, et oleksin edukas – osalejad vanglates toimunud töö- ja sotsiaalsete oskuste koolituselt

Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata kahe kvantitatiivse eesmärgi mitte saavutamisele ja kahe eesmärgi osalisele saavutamisele on projekt olnud edukas.