Toimus rahvusvaheline konverents: Pagulastega töötamisel omandatud kogemusi saab kasutada riikliku integratsiooniprogrammi väljatöötamisel

Konverentsi eesmärgiks oli teadvustada reaalset olukorda Leedus, Eestis ja Lätis, aga samuti vastata alljärgnevatele küsimustele: kas põgenike jaoks, kes on saanud õiguse jääda riiki, on loodud integratsiooniprogramm? Kas Balti riigid on või ei ole valmis  - vastu võtma  põgenikke teistest riikidest?

Alvis Škenders, „Varjupaik „ Drošā māja” (Turvaline kodu)” juhatuse liige: „Konverentsil esitatud informatsioon peegeldas fakti, et  integratsiooniprobleemid kõigis Balti riikides on sarnased. Siiski on leedulased sammu võrra ees, kuna töötavad reaalsete integratsiooniprogrammide kallal juba alates 1997. aastast”.

Alfredas Nezabitauskas, põgenike vastuvõtukeskuse esindaja lisas, et  „juhtiv integratsioonialane ametiasutus Leedus on Põgenike majutuskeskus, kuid toetust integratsiooniküsimustes osutavad ka omavalitsused. Leedus on määratletud ning jaotatud nii riigi- kui ka omavalitsusasutuste kohustused ja õigused, mis on seotud põgenike integratsiooniga. Sellegipoolest on olemas ka probleeme – varjupaiga otsijate motivatsioon õppida leedu keelt on väga madal, seoses sellega on vajalik kaaluda riiklike vahendite kasutamist riigikeele õpetamiseks”.

Eesti kogemust tutvustas Juhan Saharov MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusest, kes nimetas ühe peamise probleemina  põgenike integratsiooniprogrammi puudumist, vähest põgenikest arusaamist kohalike elanike keskel, Illuka vastuvõtukeskuse töötajate piiratud arvu, aga samuti ka keskuse geograafilist asukohta – see asub  200 kilomeetrit pealinnast. Johannes Mihkelsoni Keskus osutab abi varjupaigataotlejatele ning jätkab juba alustatud tööd pagulastega. See võimaldab saavutada paremaid tulemusi integratsiooni alal. Ka  Eestis on aktuaalne  motivatsiooni küsimus – kuidas ergutada varjupaigataotlejaid ja pagulasi õppima eesti keelt, tegema koostööd abi osutavate ametkondadega.”

Läti osas tõi tähtsaima järelduse välja A. Škenders: „On väga oluline tagada  integratsioonimeetmete katkematus ja järjepidevus. Praegune rahastamismudel sunnib katkestama alustatud tugitegevused põgenikega ja isikutega, kel  on alternatiivne staatus, kuna projektide elluviimise vahel on paus, mis kestab kahest kuni üheteistkümne kuuni. Seoses sellega klientidel kaob toetus ning ilmnevad lootusetus ja depressioon. Selleks, et olukorda parandada, oleme valmis pakkuma „Varjupaik „Drošā māja” (Turvaline kodu)” kolme aasta jooksul omandatud kogemusi selleks, et Läti riik võiks võimalikult kiiresti luua  põgenike integratsiooniprogrammi.”

EPF poolt korraldatud seminaridel on spetsialistid täheldanud, et Lätis on väga erinevad seisukohad põgenike osas või siis sellist arusaamist üldsegi ei ole. Seoses sellega tuleb teha suurt tööd selleks, et tagada  informatsiooni kättesaadavus immigrantide integratsioonivõimalustest Lätis.

Läti Kodakondus- ja migratsiooniameti poolt esitatud andmete kohaselt on käesoleval aastal palunud  Lätis varjupaika kokku 70 isikut, kellest ühele isikule on omistatud pagulase ning kuuele alternatiivne staatus. Võrdluseks: ühtekokku, alates 1998. aastast, on Lätis varjupaika palunud 437 isikut, neist 30 isikule on omistatud põgeniku staatus ning 51 isikut on saanud alternatiivse staatuse. Mullu võttis Läti vastu ka viis alaealist isikut, kes olid Lätisse saabunud ilma täiskasvanust saatjata.

Eesti Siseministeeriumi poolt esitatud andmete kohaselt on alates 1997. Aastast Eestis varjupaika palunud 226 isikut, sealhulgas 2009. aastal – 36, 2010. aastal – 30 ja 2011. aastal – juba 20 (30.04.2011.seisuga). Varjupaigaotsijate seas on kõige enam isikuid Venemaalt, Afganistanist, Iraagist, Türgist, Valgevenest ja Gruusiast.

Lisainfo:

Baiba Bieza (informatsioon inglise keeles) +371 29474099, drosa.maja@gmail.com; Rasa Salina (informatsioon läti ja vene keeles), tel. +371 67472590, +371 67898343, mob. +371 20380680, e-post: rasa.salina@gmail.com, drosa.maja@apollo.lv

Ühingu „Varjupaik „Drošā māja”(Turvaline kodu)” tutvustus

Ühing „Varjupaik „Drošā māja”(Turvaline kodu)” on asutatud  2007. aasta  6. augustil, eesmärgiga arendada tugiteenuseid inimkaubanduses kannatada saanud isikutele, legaalsetele immigrantidele, sealhulgas varjupaigataotlejatele, pagulastele ja isikutele, kellele on omistatud alternatiivne staatus, tagades indiviidi õigust saada vastavat abi ning kaitset; edendades inimkaubanduses kannatanud isikute rehabilitatsiooni ja reintegratsiooni ühiskonda; tagades tugiteenuseid legaalsetele immigrantidele, sealhulgas varjupaigataotlejatele, pagulastele ja isikutele, kellele on omistatud alternatiivne staatus; luues  interaktiivseid õppevorme ning arendades koostööd riiklike ning omavalitsus-ametiasutustega, ühiskondlike ning kristlike organisatsioonidega Lätis ning maailmas. 2010. aasta septembris sai ühing heategevus-alase staatuse. VVO „Varjupaik „Drošā māja”(Turvaline kodu)” on ainuke  organisatsioon, mis alates 2007. aastast on saanud õiguse osutada riigi poolt rahastatavaid sotsiaalse  rehabilitatsiooni teenuseid inimkaubanduse ohvritele, ning jätkab alustatut ka  2011. aastal.

2010. aastal sai „Varjupaik „Drošā māja”(Turvaline kodu)” Läti Vabariigi Siseministeeriumi Tänukirja märkimisväärse töö eest inimkaubanduse ärahoidmisel ja selle vastu võitlemisel.

2011. aastal jaanuaris anti ühingule üle Läti USA saatkonna  autasu  „Innovatiivse töö eest ühiskonna hüvanguks”, omakorda  märtsis omistati Ühiskonna integratsioonifondi edendamise auhind sotsiaalala problemaatika aktualiseerimise eest ühiskonnas ning panuse eest töös varjupaiga otsijatega ning põgenikega.

Ühing  aktualiseerib sotsiaalala problemaatikat ühiskonnas ning massimeedia vahendites, töötab teiste VVO, riigi ja omavalitsuste aktiivse koostööpartnerina. Ühing tegutseb  ka  Läti Naiste valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustiku raames. Lähem informatsioon www.patverums-dm.lv