Töö leidmiseks on rohkem lootust

Eesti riik kulutas koos ELi toetusega mullu ühe registreeritud töötu peale keskmiselt 6181 krooni. Selle eesmärk oli, et iga neljas riigi pakutud teenus(t)e kasutaja saab tööle.

Esialgsetel andmetel oli 52 015 “teenuse tarbijast” 45% eelmise aasta lõpuks töö leidnud. Aga see on vaid pelk statistika. Iga arvu taga on reaalsed inimesed sooviga leida meelepärane ja tasuv töö või lootusega, mis on kustunud pärast kümneid ja sadu tulutuid kandideerimisi.

Paljud töötud suhtuvad saabunud vabadusse algul kui puhkusesse, sest töötuskindlustushüvitis võimaldab pool aastat kenasti ära elada. Ent kui see aeg saab mööda ja selgub, et töö leidmine polegi nii lihtne, tekib masendus ja inimene sulgub endasse.

Riik üritab töötutele pakutavaid võimalusi muutuvate oludega kohandada, näiteks kasvas eelmise aasta ühe prioriteedi, palgatoetuse saajate arv tunamullusega võrreldes 69 korda. Ka tööotsingukoolitusel ja tööpraktikal osalenute arv oli kordades suurem.

Kuid need on jällegi pelgalt arvud. Kus liigub suur raha, seal haistavad mahhinaatorid võimalust. Nagu üks tööd otsinud noor naine tänases lehes räägib — ta rügas neli kuud, sai selle eest kokku natuke rohkem kui 5000 krooni ning tema tööandja kasutas tööpraktika võimalust lihtsalt ära.

Ettevõttele on ju kasulik saada tasuta tööjõudu, kelle töölevõtmise eest veel peale makstakse. Nelja kuu pärast võib mõelda välja mingi ettekäände inimesega töölepingu sõlmimata jätmiseks ja võtta järgmiseks neljaks kuuks uue praktikandi.

Merlin Tatrik sotsiaalministeeriumi tööturu osakonnast soovitab ebaeetliste tööandjate ohvriks langenutel kindlasti töötukassat teavitada. Siis teavad ametnikud selle ettevõtte osas silmad lahti hoida ja järgmise taolise katse juba eos nurjata.

Ka siin oleneb kõik inimestest — kui innukad ja motiveeritud töötutega tegelevad ametnikud on. Tartus tegutsev Johannes Mihkelsoni Keskus üllatas selles suhtes väga positiivselt. Võib ju tekkida küsimus, et kas projektide jaoks saadud miljonid kroonid ikka teenivad oma eesmärki.

Kõnealuse keskuse puhul langes see kahtlus ära. Sealsete töötajate jaoks on kõige olulisemad tööta jäänud inimesed, nende ootuste ja lootuste ülesturgutamine. Töötud omakorda kiidavad koolitajaid nende sära ja jagatud energia eest. Tihti on negatiivse mõttemaailma positiivsemaga asendamine esimene, kuid väga tähtis samm. Vägisi kedagi siiski tööle ei pane.

Tänavu on plaan panustada tööturumeetmetesse 27,6 miljonit eurot. Kuid kümned tuhanded uued töökohad ei teki üleöö, ja nagu peaminister Andrus Ansip tänases Maalehes prognoosib, kulub masueelse tööhõive saavutamiseks veel aastaid.

See aeg tuleb paljudel ilma tööta üle elada.

Aga kodus muremõtete heietamise asemel näiteks tööklubis inimestega suheldes on seda hingeliselt kergem teha.

Allikas: Maaleht